- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Usk keskpankadesse on liialdatud
Mario Draghi 1,1 triljoni suurune aukartust tekitav stimuleerimisprogramm võib osutuda eurotsooni majanduse elavdamisel ebaefektiivseks. On aga võimalik, et Draghi on saavutanud oma sammuga midagi enamat. Usk keskpankadesse võib hakata uuesti suurenema, kirjutab Financial Timesi ajakirjanik Tracy Alloway.
Viimase kuue aasta jooksul on suur osa Wall Streetist langenud keskpankade altari ette põlvili. Rahatrüki saabudes juubeldati ja keskpanku juhtivate naiste ja meeste kõikvõimsust on võetud iseenesestmõistetavana.
Keskpankade mõju on tunda peaaegu igas varaklassis. Usk rahapoliitika maagilisusse ja selle võimesse ravida finantssüsteemi kõik haavad on muutunud turgudel traditsiooniliseks arusaamaks.
Viimase nelja ja poole aasta jooksul finantssektorisse tööle asunud inimesed on elanud keskkonnas, kus intressid on nullprotsendi juures ning volatiilsus on alla surutud. Tõenäoliselt puudub neil otsene kogemus kõrgematest intressidest ja turgude vappumisest.
Tõenäoliselt pole nad oma tööaja jooksul läbi elanud ka pankrotilaineid. Samuti ei mäleta nad aegu, mil investorid ostsid riigivõlakirju sissetuleku suurendamiseks; Bank of America Merill Lynch analüütikud on arvutanud, et 52 protsenti valitsuse võlakirjadest on praegu juba alla 1protsendilise tootlusega.
Šveitsis, Jaapanis ja eurotsoonis on nüüd juba 7,3 triljoni dollari eest negatiivse tootlusega võlakirju. Bank of America analüütikute hinnangul aitavad nullprotsendi juures olevad intressimäärad üleval hoida 83 protsenti vabalt kaubeldavatest aktsiatest. See tähendab, et aktsiaturg sõltub 83 protsendi ulatuses tugevasti just madalatest intressimääradest. Investorid ja kauplejad ei analüüsinud keskpankurite võimet tervendada majandust laiemalt.
Selle asemel oli domineeriv usk, et keskpanga toetus süstib enesekindlust ning tahtmist turgudel edasi kaubelda.
„Erakorraline rahapoliitika on keskpankurite toetus meile ja me palvetame selle eest. Me ei tee seda aga selle pärast, et taoline poliitika mingeid reaalseid majanduslikke probleeme lahendaks, vaid selle pärast, et see süstib meile enesekindlust jäämaks turgudele edasi,“ ütles investeerimisfirma Salient Partners varahaldur Ben Hunt. Võib tunduda, et sõna „kultus“ on isegi pehmelt öeldud.
Eelmisel nädalal löödi usk aga kõikuma, kui Šveitsi Keskpank otsustas lõpetada frangi seotuse euroga. Kolm päeva enne seda oli Šveitsi keskpanga president öelnud, et seotus euroga on rahapoliitika tähtsaks tugisambaks.
„Ülima järjekindlusega“ frangi seotust ja kurssi hoida lubanud keskpanka võtsid investorid väga tõsiselt ning otsus oli süsteemi jaoks täielik šokk. Kriitikute jaoks oli Šveitsi Keskpanga otsus kindel tõend, et keskpangad ei olegi eksimatud ja ausad olendid, nagu turud on pikka aega uskunud.
Investeerimisfirma Monument Securities analüütik Marc Ostwald kommenteeris: „See iseloomustab kogu miraaži stabiilsusest, mida arenenud maade keskpangad on püüdnud edendada. Kardin on langemas üsna korrastamata moel.“
Frangi ülijärsu kallinemise tõttu kaotasid suured pangad, riskifondid ning maaklerid. Need on tõendid, et raha investeerimise põhjuseks on olnud paljude suurinvestorite ja fondide puhul just usk keskpankade tegevusse ja võimetesse.
Hetkel kuum
Riskijuhtimise mudelite tegemisel on arvestatud nullprotsendiliste intressimääradega ja madala volatiilsusega. Mitmed investorid on tuginenud näiteks šveitsi frangile, et rahastada oma teisi tehinguid.
Tundub, et Draghi on püüdmas investoreid rahustada ja kinnitada, et keskpangad väärivad oma kultust.
Pole kahtlust, et EKP avalikustatud stimuleerimisprogramm julgustab mitmeid usklikke lühiajaliselt oma rahasid kuhjama just Euroopa aktsiatesse ja võlakirjadesse. Kui palju majanduslikke imesid suudab keskpankade kultus aga korraldada? Varem või hiljem pannakse turgude usk taas proovile.
Usalduskriisid on harva meeldivad kogemused. Kui keskpankade kultus peaks kukkuma, ei tule sellest midagi head.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele